воскресенье, 9 мая 2010 г.

В Москве прошел Парад Победы!!!



На Красной площади в Москве прошел Парад в ознаменование 65-й годовщины Победы в Великой Отечественной войне. В нем приняли участие 11 335 военнослужащих Вооруженных сил России, а также 13 иностранных государств, в том числе Великобритании, США, Франции, Польши и государств СНГ. С гостевых трибун за Парадом наблюдали около 3 тысяч ветеранов.
Министр обороны РФ Анатолий Сердюков после объезда парадных расчетов доложил о готовности к Параду находящемуся на центральной трибуне президенту России, верховному главнокомандующему Вооруженными силами РФ Дмитрию Медведеву. Обращаясь к участникам и гостям Парада, глава государства заявил, что «65 лет назад была остановлена машина уничтожения целых народов». «Нашей стране и всей Европе был возвращен мир, положен конец идеологии, разрушавшей основы цивилизации, — подчеркнул он. — Советский Союз принял на себя основной удар фашистов. Они бросили на Восточный фронт три четверти своих войск. Хотели испепелить нашу страну, но встретили сопротивление, беспримерное по мужеству и силе».
«Оборона Москвы и Ленинграда, Сталинградская битва, Курская дуга — это не просто этапы той войны, это кровь и слезы, горечь поражений и радость побед, ранения и гибель боевых товарищей, — продолжал президент. — И один выбор — либо победить, либо стать рабами. Эта война сделала нас сильной нацией».
Дмитрий Медведев также отметил, что в 1945 году была одержана «не только военная, но большая нравственная победа». «За нее боролись все народы бывшего союза СССР. Ее приближали наши союзники. И сегодня в торжественном Параде вместе пройдут солдаты России, государств СНГ, и стран Антигитлеровской коалиции, — сказал он. — Единый строй — свидетельство нашей общей готовности защищать мир, не допустить пересмотра итогов войны и не допустить новых трагедий». После выступления президента РФ сводный военный оркестр исполнил гимн Российской Федерации.
Движение парадных расчетов по традиции открыли линейные, за ними проследовала рота барабанщиков. Она задала темп всем шеренгам: 116-118 шагов в минуту. За барабанщиками под звуки «Прощания славянки» последовали знаменные группы с Государственным флагом РФ, Знаменем Победы, знаменем Вооруженных сил России, знаменная рота и почетный караул трех видов Вооруженных сил.
В составе пеших парадных расчетов прошли три роты военнослужащих в форме времен минувшей войны, солдаты и офицеры стран антигитлеровской коалиции. Рота почетного караула Войска Польского, батальоны стран СНГ. По брусчатке прошли военнослужащие 154-го отдельного комендантского полка военной комендатуры Москвы, Таманской и Кантемировской бригад, отдельной мотострелковой бригады МВО, парашютно- десантного полка ВДВ, бригады морской пехоты Балтийского флота, Внутренних войск МВД, слушатели и курсанты Общевойсковой академии ВС РФ, Военного университета МО РФ, Военной академии РВСН имени Петра Великого, Военно-воздушной академии имени Гагарина, Военно-воздушной инженерной академии имени Жуковского, Ярославского высшего зенитного ракетного училища ПВО, Балтийского военно-морского института им. адмирала Ф.Ф.Ушакова, Московского военного института радиоэлектроники Космических войск, Академии гражданской защиты МЧС, Военно-технического университета Спецстроя России, Московского пограничного института ФСБ России, Московского высшего военного командного училища, Военного института военных дирижеров, сводного военного оркестра Московского гарнизона.
Особенностью нынешнего Парада стало участие в нем боевых машин военного времени и новейших образцов. По брусчатке главной площади страны проследовали 161 единица военной техники, движение которой открыли легендарные танки Т-34 и самоходные артиллерийские установки СУ-100. Затем проследовала современная боевая техника. Возглавляли колонну бронеавтомобили «Тигр». Гусеничная техника была «обута» в «асфальтоходные» гусеницы. От Сухопутных войск на Красной площади прошли танки Т-90, БМП-3, БТР-80, САУ «Мста-М», боевые машины комплексов ПВО «Бук» и тяжелого огнеметного комплекса ТОС-1А «Буратино», самоходные установки оперативно- тактических ракет «Искандер». РВСН представил три пусковые установки подвижного грунтового ракетного комплекса «Тополь-М».
Особую зрелищность торжеству придало участие в Параде 127 самолетов и вертолетов ВВС. Среди них — заслуженные «ветераны неба» Ми-8, сверхзвуковой стратегический ракетоносец Ту-160, ласково и гордо называемый летчиками «Белый лебедь», стратегический бомбардировщик Ту-95МС, именуемый за рубежом «медведем», сверхзвуковой дальний бомбардировщик с изменяемой геометрией крыла Ту-22М3, самый тяжелый в мире стратегический транспортник Ан-124 «Руслан», самолеты-заправщики Ил-78. Завершили прохождение воздушных «колонн» пилотажные группы ВВС «Русские витязи» и «Стрижи».
Завершился Парад выступлением сводного оркестра российских Вооруженных сил совместно с военными оркестрами Великобритании, США и Франции. Военные оркестранты исполнили произведения российских и зарубежных композиторов. Парад Победы впервые одновременно проходил в 72 городах России с трансляциями на мониторах центральных торжеств в МосквеПодробнее: http://news.mail.ru/society/3783762/

Täna lehvivad emadepäeva ja Euroopa päeva puhul Eesti lipud!


Tana hommikul heiskasid lipud kõik kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud organisatsioonid, kuid seda võivad emadepäeva ja Euroopa päeva puhul teha ka kõik kodanikud.

Euroopa päev kattub tänavu emadepäevaga, mida tähistatakse mai teisel pühapäeval. Mõlemad päevad on Eestis lipupäevad.
Emadepäeva traditsioon pärineb Ameerika Ühendriikidest, kus õpetaja Anna Jarvis hakkas 1907. aastal ellu viima oma ema ideed, et kogu maailm võiks austada emasid emadepäevaga. Peagi kandus emadepäeva tähistamise komme Euroopasse.
Eestisse jõudis emadepäev Soome kaudu 1922. aastal Naiste Karskusliidu sekretäri ja kirjaniku Helmi Mäelo algatusel. Kolmekümnendatel aastatel kujunes sellest riiklik tähtpäev, mil emade austamiseks korraldati aktusi, kontserte ja vastuvõtte. Nõukogude Liidus tauniti emadepäeva tähistamise kommet. Nüüd on see püha jälle au sees kui emade ja perede pidupäev.
Täna on ka Euroopa päev. 9. mail 1950. a pidas toonane Prantsuse välisminister Robert Schuman kuulsa kõne, milles tõi esile Euroopa lõimumise kui tee, mis tagab sõjajärgsele Euroopale rahu ning viib õitsengule. Euroopa Ülemkogu otsustas 1985. aastal Milanos toimunud kohtumisel tähistada 9. mail Euroopa päeva ja esimest korda tehtigi seda mainitud tippkohtumise järgsel aastal.

пятница, 7 мая 2010 г.

REEDE, 14. mai)



TEATER
Rakvere teatris kell 19 “39 astet”

ÜRITUS
Pajusti klubis kell 16 kogupere üritus „Maagiline reede”, külas mustkunstnik Aivar Minumets, perepilet 15.-
Viru-Nigula rahvamajas kell 19 Võrgupidu. Interneti mängudeöö
NÄITUS
Rakvere Galeriis Lääne-Virumaa kevadnäitus AKT (5. juunini)
Rakvere teatri fuajees Kaarin Subbi fotonäitus "Maine igavik", väikeses majas Tartu Kõrgema Kunstikooli vaibanäitus ja näitus "Potatoprint IV" Neljandal Rahvusvahelisel Kartulitrüki Festivalil valminud töödest
Art Cafés ja Art galeriis (Lai 16) soomlanna Anna WildRose'i maailmad
Hagari pitsakohvikus Jüri Jürna maalidRakvere Näitustemajas "Kes on Rakvere Teater?", "Allatilkunud hing - Spiritus destillatus", "Varakamber ja Rakvere rentei", "Püha õhtusöömaaeg" www.svm.ee, Lääne-Viru maakondlik õpilaste käsitöönäitus "Aksessuaarid" (22.maini)Lääne-Virumaa Keskraamatukogus Siret Rootsi maali- ja graafikanäitus (28. maini)Tapa Linnaraamatukogus Lääne-Virumaa Keskraamatukogu rändnäitused "Jaan Kross 90" ja "Põhjala luule" (11.juunini)Virumaa kunstimuuseumis (Mädapea mõis) püsinäitus: Aivar Juhansoni šaržid "Persoonid kõverpeeglis" avatud R, L, P 12-17
Riho Hüti eragalerii Kunstikodu (Kastani 17) külastamine kokkuleppel kunstnikuga
Narva muuseumis näitus Minu pere"Kohtla-Järve kunstide kooli galeriis RuuT koolis töötavate laste ja täiskasvanute kunstiringide tööde näitus "Esimesed jäljed"Jõhvi keskraamatukogu seminarisaalis Eesti Panga muuseumi rändnäitus "Eesti raha margast euroni" (4. juunini)
Jõhvi linnagaleriis Jõhvi kultuuri- ja huvikeskuse ringide tööde näitus "Kevadmeeleolu" (24. maini)
Kohtla-Järve põlevkivimuuseumi Valges saalis Narva kunstistuudio Stupeni näitus

Homsele Pandivere rattarallile on oodata rekordarv osavõtjaid !


Laupäeval, 8.mail Väike-Maarjas toimuvale 20. Pandivere rattarallile on oodata rekordarv osavõtjaid. 82,7 km pikkusele põhidistantsile on registreerinud 215 võistleja ning 25 km pikkusel asjaarmastajatele ja noorratturitele mõeldud distantsil üle 40 ratturi.


Ühe korraldaja Väike-Maarja rahvaspordiklubi juhi Ants Rikbergi sõnul on tegemist rekordilise osavõtjate arvuga, sest oodata on ka kohapeal registreerijaid. Varasematel aastatel on olnud pikematel distantsidel osalejaid üle saja.

Lisaks neile võistlevad rattarallil veel 1 ja 2 km pikkustel distantsidel lapsed ning toimub ka kepikõnd Georgi teel.
Rattaralli kuulub Filter Eesti maanteekarikasarja ning rattaralli raames viiakse läbi ka Lääne-Virumaa meistrivõistlused.

Start pikale distantsile antakse kell 12.00, lühemale 12.15, järgnevad lastesõitude stardid. Start antakse Väike-Maarja keskuses paiknevalt vallamaja esiselt platsilt, kust hakatakse liikuma Rakvere suunas.

Põhidistants 82,7 km kujutab endast ühte suurt Pandivere kõrgustikul kulgevat ringi. Start ja finiš on Väike-Maarja keskuses, kusjuures raja esimesed ja viimased 9,5 km kattuvad, ainult et sõidetakse erinevates suundades. Täpsem raja kaart ja kirjeldus on saadavad www.aerobike.ee.
Matkadistants 25 kmt ning see kujutab endast samuti ühte suurt ringi. Start ja finiš on Väike-Maarja keskuses ning esimesed 8,1 km kattuvad pika distantsiga. Täpsem raja kaart ja kirjeldus on saadavad www.aerobike.ee.
Pandivere Rattaralli on veebilehe www.aerobike.ee andmetel on looklevatel teedel peetav rattasõit, mis kulgeb vaheldusrikkal maastikul ja mille raskusastet võiks hinnata keskmiseks.

Pandiveere rattaralli raames viiakse läbi ka Lääne-Virumaa meistrivõistlused maanteesõidus. Meistrivõistluste korraldaja Sven Salepi sõnul on meistrivõistlustele end kirja pannud 20 sõitjat, võistluspäeval on oodata teist sama palju.

Rattarallit aitavad turvata Väike-Maarja päästekolledži kadetid, kes julgestavad võistlejaid ja reguleerivad liiklust kogu trassil. Lastevõistlust julgestab politseiauto.
Võistluste ajal kehtib Väike-Maarja alevikus kella 10-st kuni 15-ni kiirusepiirang kuni 30 km tunnis.
Korraldajad paluvad liiklejatel olla võistluste ajal tähelepanelikud järgmistel teedel, mida võistlejad läbivad: Rakvere-Väike-Maarja-Vägeva, Uudeküla-Väike-Maarja, Järva-Jaani-Tamsalu-Kullenga, Ambla-Tamsalu, Moe-Nõmmküla, Jõepere-Vahakulmu, Assamalla-Kadrina maantee.

Võistluse korraldajad on MTÜ Väike-Maarja Valla Rahvaspordiklubi koostöös MTÜ Aerobike Cycling Agency-ga.

Homne päev toob suvehinguse!!!)



Homne ilmaprognoos lubab nädala kõige soojemat ilma, mil õhutemperatuur küündib kuni 23 kraadini ja tänu soodsale tuulesuunale tuleb soe ka Tallinnas.

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi sünoptik Taimi Paljak ütles, et homme on oodata kõige soojemat, suisa suvise hingusega sooja ilma. «Päikest näeb ka kindlasti, aga hoovihma välistada ei saa, kuid muidu on soe.»
Praegu valitsev laussadu läheb tänase ööga üle, pärast keskööd taandub tihe sajuala Soome lahele ja homseks jäävad vaid üksikud hoovihmad. Pühapäeval suuremas osas Eestis enam vihma karta pole.
Kõige suurem soe läheb Paljaku sõnul pühapäeva ööga küll mööda, nii et päris 23-kraadist temperatuuri järgmistel päevadel loota pole. «Aga 20 kraadi lähedale tõuseb õhutemperatuur ka järgmistel päevadel,» prognoosis ta.
«Üldiselt kujuneb ka järgmine nädal küllalt soojaks, alles nädala lõpupoole võib minna jahedamaks,» lausus sünoptik.
Meretuulega rannik jääb Paljaku kinnitusel veel pikaks ajaks sisemaa õhusoojusest erinema, aga kõik oleneb tuulesuunast. «Merelahtedes on praegu veetemperatuur maksimaalselt 8 kraadi ja kui tuul puhub vee pealt, võib õhus olla 2-3 kraadi rohkem, enamat ei saa loota,» tõdes ta. Homme pöördub tuul itta ja kagusse ja siis on ka Tallinn soe

четверг, 6 мая 2010 г.

Ida-virumaa)





Ida-Virumaa on Eesti kirdepoolseim maakond, mis kolmest küljest ümbritsetud veega. Põhjast piirab maakonda Soome laht, idast Eesti-Vene piiriks olev Narva jõgi, lõunast Peipsi järv. Vaid metsade ja soode keskel kulgevalt läänepiirilt algab Lääne-Virumaa ning jupikese lõunapiiri taga Jõgevamaa. Enne 1940. aastat moodustasid Ida- ja Lääne-Viru maakond ühtse Virumaa, Avinurme ja Lohusuu vallad olid Tartumaa osaks. Ida-Viru maakond jaguneb 16 vallaks ja 6 linnaks, millest suurimateks on Narva, Kohtla-Järve, Sillamäe ning maakonnalinn Jõhvi. Tuhandete aastate jooksul on suuremad jõed kujundanud Ida-Virumaa võitmatuna tunduvasse paekaldasse on ürgorud. Väiksemad, võitluseta alistunud, viivad oma vee merre, moodustades panga astmetel Tõrvajõe, Langevoja, Aluoja ja kõrgeima: Valaste joa. Mida kaldast kaugemale, seda rohkem võtavad võimu mõhnad ja oosid, andes maa ja selle elanikud omakorda üle soode meelevalda. Saka-Ontika-Toila pankrannik on Balti klindi kõrgeim ja kõige pikem katkematu osa, mis kulgeb Sakalt Toila klindilaheni. Vanaaegkonna kivimite tundmaõppimisel on ta pälvinud loodusteadlaste tähelepanu juba kahe sajandi vältel, eelkõige kambriumi ja alamordoviitsiumi suurejoonelise paljandina. Pankranniku keskmine kõrgus on üle 50 m, Ontika lähistel saavutab ta maksimumi – 55,6 m. Panga ja veepiiri vahele jääv ebatasase pinnaga väga kivine rusukalle on valdavalt kaetud lehtpuumetsaga. Siin asub ka Eesti kõrgeim, 25 meetrine Valaste juga. 1996.a. valis Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjon üldsuse ettepanekul Põhja-Eesti pankranniku looduspärandiks ja rahvuslikuks sümboliks. Samuti on maakonnas riikliku kaitse all olev pankrannik esitatud UNESCO maailmapärandi nimistusse kandmiseks. Kurtna järvistu on Eesti suurim ja paikneb Iisaku-Illuka-Kurtna liustikutekkelise pinnavormi põhjaosas – Kurtna mõhnastikus. Ligi 30 ruutkilomeetri suurusel alal paikned 40 mitmesuguse suuruse ja sügavusega järve, väheesinevate tüüpide esindajat. Järvistut ümbritseva piirkonna looduskasutus on aastakümnete jooksul loodust oluliselt mõjutanud, viies pöördumatute muudatusteni. 1987. aastal loodi siinse looduse kaitseks maastikukaitseala. Vaivara Sinimäed koosnevad kolmest omavahel liitunud ida-läänesuunalise orientatsiooniga vallseljakust. Nende kogupikkus on 3,4 km, põhjajalami kõrgus ligikaudu 35 m. Läänest vaadatuna on mägede absoluutseteks kõrgusteks: Tornimägi 69,9 m, Põrguhauamägi 82,3 m ja Pargimägi 84,6 m. Oru park on Eesti üks liigirikkamaid (üle 200 puu- ja põõsaliigi) parke, mis asub Pühajõe suudmes ja on rajatud sajandivahetusel Riia Loomaaia direktori G. Kuphaldti pargiplaani alusel ja juhendamisel. Uljaste järv asub samanimelise liustikutekkelise oosi ja raba vahel 66 m kõrgusel merepinnast, keskmise sügavusega 2,5 m. Järve põhjas on rohkesti allikaid. Järv ja oos on Kiviõli ja Sonda elanikele meelispuhkekohaks. Boroni jõe orus on säilinud üle 100-aastased puistud, kus inimene pole veel loodusele vahele astunud. ürgmetsa ilmet suurendavad veelgi 1,5 m kõrgused laanesõnajalad ning paks samblakiht puudel. Jõeorus paljanduvad kesk-devoni kivimid. Narva kosk asub Narva jõel, kus Kreenholmi saar jagab jõe kaheks. Idapoolse joa kõrgus on 6-6,5 m, läänepoolne 3,2-6,5 m. Hüdroelektrijaama tammi tõttu on kosk suurema osa aastast veevaene. Pika ajavahemiku jooksul on Peipsi järve järk-järgulisel taandumisel selle põhjarannikule tekkinud omapärased luited. Need rannamoodustised ulatuvad ka kilomeetrite kaugusele järvest, mitmekesistades Alutaguse soid ja rabasid. Põhjakalda kaks osa – Järvevälja ja Smolnitsa luitestikud on võetud riikliku kaitse alla. Looma- ja taimeharuldusi on Ida-Virumaal hulgaliselt. Siinsed metsad on koduks lendoravatele, ilvestele, mitmetele kotkaliikidele. Taimeharuldustest nimetagem ida-võsalille, harilikku kobarpead ja villtulikat. Meie loodusmaastikud on kodukohaks paljudele käpalistele.

Aseri vald)




Aseri vald – väike vald Ida-Virumaa loodeosas, Soome lahe rannikul. Põhjast piirneb vald Soome lahega, läänest Lääne-Virumaa Viru-Nigula vallaga, idast Lüganuse ja lõunast Sonda vallaga.
Aseri valla pindala on 67,1 km2. Sellest 30% on kaetud metsaga, haritavat maad on 41.5%, looduslikke rohumaid 11,4% ja muu maa all on 17,1%.
Aseri valla keskuseks on Aseri alevik, kus elab 1642 inimest. Alevikku ümbritsevad 8 küla. Koogu külas elab 28 inimest, Rannu külas 174, Kõrtsialuse külas 36, Aseriaru külas 37, Kõrkkülas 35, Kalvi külas 54, Kestla külas 34 ja Oru külas 21 inimest.
Kokku külades: 419 elanikku. Vallas kokku: 2061 elanikku.


Aseri kaugused linnadest:
Püssi 18 km
Kohtla-Järve 30 km
Jõhvi 39 km
Rakvere 35 km
Kiviõli 20 km
Tallinn 125 km
Kunda 25 km

Eesti majandus aastal 2018: Skype-saare stsenaarium!


Skype-saare stsenaariumi kohaselt luuakse Eestis innovatiivne keskkond, mis soodustab IKT ja teiste kõrget lisandväärtust tootvate majandusharude õitsengut.
Majandussurutisest vabanenud maailmas viivad Ida ja Lääne vahelised pinged protektsionistliku poliitikani. Euroopa edasine areng on tasakaalust väljas, Venemaast ja Saksamaast saab tugev liitlaspaar, Põhjamaade koostöö takerdub. Eesti kindlustab oma häid kahepoolseid suhteid kaugemate suurriikidega nagu USA, Suurbritannia ja Hiina. Pärast proaktiivseid investeeringuid haridusse ja mitmeid ambitsioonikaid reforme muutub Eesti rahvusvaheliselt arvestatavaks innovatsiooni ja ettevõtluse keskuseks - sealjuures eriti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas.Kuna paljud Eesti senised suhted Euroopa Liidu ja Põhjamaadega hakkavad jääma kesiseks, leiab Eesti kindlalt koos püsiv valitsus maailmast uusi ja tugevaid liitlasi. Vaadatakse kaugemale oma piirkonnast ning Eesti püüab luua täiendavaid majanduspoliitilisi sidemeid selliste suure majandusega riikidega nagu Hiina, Brasiilia ja USA. NATO piiririigina tuleb siia kasvavate pingete ajastul kaitseinvesteeringuid ja koostöövõimalusi. Sedalaadi killustunud geopoliitilises keskkonnas rakendab Eesti paralleelselt kahte erinevat viisi oma majanduse edendamiseks innovatiivsemate majandusharude kaudu. Kõigepealt mõistab Eesti rahvusvahelistesse võrgustikesse lülitumise vajadust ning kasutab kasvava globaalse finantsprotektsionismi ja bilateralismi tingimustes just uusi loodavaid kahepoolseid suhteid, et tuua välismaiseid kapitaliinvesteeringuid oma uuenduslikematesse tööstusharudesse. Ühe valimistele järgneva poliitikamuutusena käivitatakse Eestis laiahaardeline tehnoloogiaalaste välisinvesteeringute riiki toomise programm, mis kätkeb endas ka kõrge konkurentsivõimega meetmeid erimajandustsoonide loomise vallas.Samaaegselt loob Eesti seadusega sätestatud soodustused ajude sissevoolule riiki, et aidata arendada uusi (väliskapitali osalusel tegutsevaid) ettevõtteid. Valitsus töötab välja toetusprogrammi, mille abil saadetakse hulk väljavalitud andekaid ja ettevõtlikke Eesti noori õppima välismaa parimatesse ülikoolidesse. Sedasi tugevdatakse inimeste kaudu toimivaid sidemeid rahvusvaheliste turgudega. Singapuri eeskujul soodustatakse nende tudengite koju tagasi pöördumist pärast välismaal hariduse omandamist. Sellele lisaks muutub Eesti pärast oma haridussüsteemi reformi ka ise ligitõmbavaks sihtkohaks teistest riikidest pärit üliõpilastele. Igal aastal tuleb tuhatkond uut üliõpilast Hiinast ja Indiast õppima Eesti IT Akadeemiasse. Tehakse sihipäraseid pingutusi selle nimel, et motiveerida neid tudengeid pärast õpingute lõppemist Eestisse tööle jääma, seda nii nendega töölepingute sõlmimist soodustavate toetusmeetmete kui ka välismaise talendi suhtes külalislahkema kultuurilise miljöö arendamisega. Haridusse tehakse proaktiivseid investeeringuid, et võimaldada järgmisel eestimaalaste põlvkonnal edukalt innovatiivse ja kõrge lisandväärtusega siseturu kasvus osaleda. Uued rajatavad kõrgemad õppeasutused, Eesti Juhtimisakadeemia jarahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ärikool loovad üheskoos veelgi paremad tingimused ühiskonna rahvusvahelistumisele, riiklike muutuste juhtimise oskusteabe arendamisele ja «ettevõtlikkuse DNA» levikule Eestis. Pannakse rõhku ka elukestvale täiendus- ja ümberõppele. Sellise hästi läbimõeldud arendustegevuse tulemusena kerkivad juhtide põlvkonnavahetuse järel Eestis tugevad ja visiooni omavad juhid, kelle tegevusfookuses on strateegiline juhtimine, mitte administratiivne bürokraatia. Haritud, edasipüüdlikud ja maailmas konkurentsivõimelised noored töötajad saavad innustust ja jõudu juurde, nähes oma tuleviku Eestiga sidumisest tekkivaid häid majanduslikke võimalusi. See omakorda aitab veelgi enam kaasa majanduse jätkuvale kasvule. Nende strateegiate koostoimel luuakse Eestis innovatiivne keskkond, mis soodustab IKT ja teiste kõrget lisandväärtust tootvate majandusharude õitsengut. Eestist saab sihtriik nii välismaisele oskustööjõule ja talendile kui ka start-up ettevõtete ühendustele. Rekordsuurtes mahtudes riski- ja erakapital voolab Eestisse nii USAst ja Suurbritanniast kui ka teistest uutest (piirkondlikest) rahanduskeskustest. See toetab ühtviisi nii loomingulisi ja ambitsioonikaid uusi ettevõtteid kui ka Eestis tegutsevaid pikaajalisema oskusteabe loomisele ja rakendamisele orienteeritud vanemaid ja suuremaid firmasid. Aastaks 2015 on tekkinud koostööst Suurbritannia nn Thames Valley ja Ameerika nn Silicon Valley piirkonna partneritega Eestis kaks tõeliselt ülemaailmset firmat, mis suudavad korrata Skype'i kunagist edu. IKT sektor on edukas ja eri majandusharudes võetakse kasutusele üha uudsemaid lahendusi koos uute ärimudelite ja protsesside innovatsioonidega.Oma osava ja välismaailma suhtes silmi lahti hoidva poliitikaga teeb Eesti maailmaturul konkurentsis püsimajäämise nimel suure hüppe edasi. Aastaks 2018 on aga valitsuse poolt majanduse taastumise soodustamiseks tehtud sammud viinud ka mitmete negatiivsete sotsiaalsete tagajärgedeni. Pikalt on investeeringuid haridusse ja teadmispõhistesse majandusharudesse. Mitmetes ühiskonnakihtides tekivad nendega mittearvestamise ja rahulolematuse meeleolud. Ettevõtluse ja kõrge kvalifikatsiooniga töökohtade sihipärane toetamine tekitab struktuurse tööpuuduse. Sotsiaalsed pinged kasvavad, kuna töötud ei saa endi arvates riigilt piisavalt abi selleks, et toime tulla, ümber õppida ja omandada neid oskusi, mida läheb vaja nii kiiresti areneval tööjõuturul.
Skype-saare stsenaariumi võitjad:
-Tänased vara omanikud Eestis-Väikesed, ambitsioonikad, loovad firmad, kes kaasavad riskikapitali-IKT ja Cleantech-ettevõtlus-Professionaalseid teenuseid osutavad ettevõtted-Kõrgtasemel haridusasustused-Visionääri-omadustega juhid-Haritud ja maailmas konkurentsivõimelised noored-Välisüliõpilased, teadlased, spetsialistid-Eesti kui riigi kaubamärk
Kaotajad:
-Jäiga mõtlemisega ja väheleidlikud firmad-Keskpärased haridusasutused-Sotsiaaltoest sõltuvad inimesed-Enamik madala kvalifikatsiooniga töötajaid
Arengufond tutvustas täna konverentsil «Eesti kasvuvisioon 2018» lugusid Eesti majanduse võimalikust tulevikust, mis jagunevad neljaks stsenaariumiks: Hansa Liit II, Lõuna-Soome, Skype-saar ning Riigi tagasitulek.Eesti majanduse võimalikke arengustsenaariume käsitlev raport koostati Eesti Kasvuvisioon 2018 projekti raames. Raporti koostas Eesti Arengufond konsultatsioonifirma Global Business Network (GBN) kaasabil.

Motikale ja Eestit avastama!!!




Teist aastat stardib maikuus motoorienteerumise karikasari Streetmoto, mille kuus osavõistlust viivad võistlejad Eestimaa eri paigusse.
Etapi käigus tuleb mootorrattureil etteantud aja jooksul kaardi järgi leida hulk kontrollpunkte, milleks on osavõistluse toimuimispiirkonna vaatamisväärsused või selle rajooni muidu muhedad paigad. Motoorienteerumise eesmärk on mootorratturluse propageerimine ning paikkondade arengu ja ajaloopärandi, kultuuri ja traditsioonide väärtustamine, huvitavate ja ilusate paikade teadvustamine. Tänavuse karikasarja esimene etapp, laupäeval, 8. mail Tori vallas Jõesuul kell 13 (registreerimine kella kümnest) algav „Kõrtsitee" sõidetakse Pärnumaal, 28.-30. maini on karikasarjas osalejad Virumaal otsimas „Idasõõri" kontrollpunkte.Suve hakul 3. ja -4. juulil toimub võistluste Võrumaa etapp „Poodi mano sõit", 7. ja 8. augustil on „Harju ära" Harjumaal, 10.-12. septembril orienteerutakse Kesk-Eestis.Lõpetab selleaastase karikasarja 2. ja 3. oktoobril Virumaal peetav „Tarvajaht". Streetmoto koraldajad on sarja kohta kirjutanud: „Ekslikult arvatakse, et tegemist taaskord võistlusspordiga, mis nõuab kalleid litsentse, spetsiaalselt kohandatud võistlusratast, erilisi võimeid, mõeldud ainult kiirusenäljas meestele... Tegelikkuses on asi hulga lihtsam! Parim seletus sellele sündmusele on meeldiv ja elamusi pakkuv ajaveetmine ühiste huvidega inimeste keskel - seda soost ja rahvusest hoolimata."

Täna tuleb Rahvaliidus suurem otsustamispäev!

Kuigi teateid sotsidega ühinemist pooldavatest või selle vastu olevatest Rahvaliidu rakukestest saadetakse meediaväljaannetele pea iga päev, on tegelikult praeguseks otsuse langetanud vaid kolm maakonnaühendust (MKÜ). Viis piirkonda koguneb täna.
Esimesena tegi 28. aprillil otsuse lahti Lääne-Virumaa MKÜ, mis pooldas erakonna üksi jätkamist. Eile kogunes kaks piirkonda, mis jõudsid vastakatele seisukohtadele - Valgamaa oli ühinemise vastu, Saaremaa poolt.
Suuremat otsustelainet on aga oodata täna, kui oma seisukoha ütlevad välja Jõgevamaa, Raplamaa, Pärnumaa, Viljandimaa ja Tallinna ühendused.
Homme arutavad erakondade ühinemist Rahvaliidu Tartu linna- ja maakonnaühendus.
Seega saab enne Rahvaliidu laupäevast volikogu istungit teada 10 ühenduse seisukoha 18st.
Kuid piirkonnakonverentsid jätkuvad ka pärast volikogu. Läänemaa rahvaliitlased kogunevad pühapäeval, Järvamaa omad esmaspäeval ja Põlvamaa omad teisipäeval.
Võru maakonnaühendus ütleb oma seisukoha välja 13. mail ja Ida-Virumaa ühendus 16. mail.
Oma kuupäeva pole erakonna keskkontorile praeguseks teatanud kolm ühendust - Harjumaa, Hiiumaa ja Narva linn.
Harjumaa piirkonna juht Uno Silberg on varem Postimees.ee'le öelnud, et ei pruugi enda juhitavat üksust protestina kahe erakonna ühendamisprotsessi ebademokraatlikkuse vastu kokku kutsuda. Narva linnaühendus peaks selle juhi Aleksei Nalivaiko sõnul kogunema järgmisel nädalal. Lisaks seisukohale ühinemisküsimuses kinnitavad linna- ja maakonnaühendused piirkonna esindajad erakonna kongressile.
Ühenduse otsus pole esindajatele siduv ehk pole välistatud, et kui ühendus oli kahe erakonna ühinemise vastu, hääletab enamik piirkonna delegaate kongressil liitumise poolt.
Erakond koguneb erakorralisele üldkogule sotsidega ühinemist või üksi jätkamist otsustama 23. mail.

Keskkonnainspektorid koristasid Peipsist kalavaraste võrke!


Nädala alguse kahel päeval korjasid keskkonnainspektorid Peipsi järvest välja 131 vana järve jäetud nakkevõrku, mis jätkasid püüki ning kalavarude hävitamist
Inspektsiooni teatel ulatus võrkude kogupikkus umbes üheksa kilomeetrini. «Esimesel päeval alustati Alajõelt ja tuldi Kallasteni, teisel päeval puhastati Kallaste ja Kolkja vahele jäävat järvelõiku 8 kuni 10 kilomeetri kaugusel rannast, kus paiknesid talvised püügikohad,» rääkis keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni peainspektor-nõunik Tõnis Saariste pressiesindaja vahendusel. Järve risustanud võrgud saadab inspektsioon hävitamisele.Ettevõtmises osalesid keskkonnainspektsiooni Ida ja Lõuna regiooni kalapüügijärelevalvega tegelevad inspektorid, kelle käsutuses oli kaks väikelaeva ja neli paati. Paatidega otsiti võrgud järvest üles, suuremate alustega veeti püünised veest välja, täpsustas keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul. Peipsi järve võrkudest puhastamine toimus juba neljandat korda. Varasemalt on seda tehtud aastatel 2006, 2008 ja 2009. Nelja aktsiooni tulemusena on järvest eemaldatud kokku 1511 nakkevõrku, mille kogupikkuseks võib arvestada üle 100 kilomeetri.Kalade kudemisajal tekitavad salapüüdjad inspektsioonile palju peavalu. «Tööd on palju,» tunnistas Tuul.

Türil jäi inimene rongi alla!


Täna õhtupoolikul jäi Türil rongi alla inimene, kes hukkus sündmuskohal. Esialgsetel andmetel on tegemist mehega ning kahtlustatakse enesetappu.

Õnnetus juhtus Türi raudteeülesõidust 300-400 meetrit Viljandi poole. Rongis viibinud reisijad vigastada ei saanud.
Õnnetus seiskas Türil rongiliikluse ligikaudu pooleks tunniks.

Suur finaal: TÜ/Rock vs Rakvere Tarvas!

Täna kell 19.00 peetakse Rakvere spordihallis Eesti korvpalli meistriliiga finaali kolmas kohtumine TÜ/Rocki ja Rakvere Tarvase vahel. Postimees.ee toob kohtumise käigu lugejateni.

Rakvere meeskond tuleb väljakule. Fännid on püsti tõusnud ja hallis valitsev melu on kirjeldamatu!

Mängijad viskavad peale

Rakvere algviisik: Rain Veideman, Valmo Kriisa, Reinar Hallik, Richard Anderson, Kristo Saage

Rocki algviisik: Tanel Tein, Todd Abernethy, Marek Doronin, Scott Morrison, Janar Talts

Kell 18.15 oli piletimüük peatatud, kuna pealtvaatajate arv on koos eelmüügist ostetud pääsmetega ületanud juba kriitilise piiri. Samas lookleb spordihoone ukse taga korralik järjekord ning inimesed loodavad, et müük käivitub uuesti. Ka mängu korraldajad olid arvamusel, et umbes pool tundi enne mängu algust võib piletimüük jätkuda. Segaseks jäi vaid see, kuhu kavatsetakse need inimesed paigutada.

Nagu juba tavaks saanud, oli ka seekord poolteist tundi enne kohtumise algust raske Rakvere spordihallis vaba kohta leida. Domineerivaks värviks hallis on kollane!



Esimesed kaks kohtumist on lõppenud Rakvere Tarvase võiduga. Kas TÜ/Rock suudab seekord Tarvase muinasjutu katkestada?
Seeria peetakse nelja võiduni.

среда, 5 мая 2010 г.

Kuremäe Jumalaema Uinumise nunnaklooster!



Asutamise aasta:
1891
Kloostri erakla:
Vasknarva prohvet Eeliase kirik (1873.a.)
Pühakojad:
Jumalaema Uinumise peakirik (1910), Őiglase Siimeoni ja naisprohvet Anna kirik (1895), Radoneži vaga Sergi kirik (1895), Püha piiskop Nikolause ja vaga Arseniuse Suure kirik kalmistul (1885), Ristija Johannese ja Tartu preestermärter Issidori kirik (1990), Moskva metropoliit Aleksiuse ja märter Varvara kirik (1986).
Austatud ikoonid:
Jumalaema Uinumise ikoon, Pühtitsa Jumalaema ikoon, püha ülempiiskop Nikolause ikoon, suurmärter Varvara ikoon säilmetükikesega, keiser Peeter I-le kuulunud kaasaskantav pühakuju – Päästja ikoon, Vladimiri ja Tšernigovi Jumalaema ikoonid, suurmärter Panteleimoni ikoon jt.
Alluvus:
Stavropigiaalne (allub vahetult Moskva ja kogu Venemaa pühimale patriarhile)
Kloostriülem:
Iguumenja Varvara (Trofimova)
Vaimulikkond:
Ülempreester Dimitri Hodov, munkpreester Saamuel (Karask), preester Vjatšeslav Karjagin
Aadress:
41201, Kuremäe, Illuka vald, Ida-Virumaa

KLOOSTRI AJALUGU

On olemas selline pärimus, et kord ühel hommikul nägi eestlasest karjane eluandva allika lähedal mäel suursugust Emandat imekaunis säravas rőivastuses. Ent niipea kui karjus mäele läheneda püüdis, nägemus kadus. Eestlane pöördus tagasi oma karja juurde ning nägemus ilmus taas mäele. Nii sündis mitu korda järjest. Koju tagasi pöördunud, jutustas karjus sellest ilmutusest ka teistele külaelanikele. Mőned neist suundusid teise päeva varahommikul mäele ja nägid samuti allika läheduses imekaunist Naist heledas hiilgavas rőivastuses. Ent niipea kui nad ligemale astusid, kadus ilmutus kohe. Kolmandal päeval kordus seesama lugu. Siis tőusid külaelanikud mäkke ning leidsid kohalt, kus oli end näidanud suursugune Emand, vanaaegse pühakuju... Kuna nad kőik olid luterlased, siis ei suutnud nad mőista, mis on ikoonil kujutatud. Eestlased andsid pühakuju lähimasse mőisa teotööle tulnud vene őigeusklikele talupoegadele Jaama külast ning jutustasid, kuidas nad olid selle leidnud. Őigeusklikud mőistsid kohe, et see on Jumalaema Uinumise pühakuju. “Pühtitsa” tuleneb eestikeelsest sőnast “pühitsetud”. Mulle tundub olulisena, et just eesti rahvas, kes juba muistsetest aegadest siin kandis on elanud, andis sellele kohale niisuguse nime. Selle koha pühadus pole ju lihtsalt ajalooline tőik, vaid pigem inimeste – nii pőliselanike kui ka Idast tulnute, siin paikseks jäänud ja kohalike elanikega kokku kasvanute – südame tundmus. Ida ja Lääne vahel on ammustest aegadest olnud tihe kaubavahetus Baltimaad, sealhulgas ka Eesti, paiknevad just kaupmeeste rajatud teedel. Üle Peipsi järve kulgesid Eestisse paljurahvuselise Kiievi vürstiriigi ning samasuguse Novgorodi vabariigi kaubateed. Mőned inimesed jäid siin ka paikseks, kusjuures selles protsessis puudusid igasugused vaenulikud kokkupőrked. Koos ümberasunutega jőudis Baltimaadesse ka őigeusu kuulutus – armastuse kuulutus. Nii oli ka selles paigas, mis sai nimeks Pühtitsa – püha paik...

Alates juulist tuleb näidata hindu kahes vääringus.

Rahandusministeeriumis 28. aprillil kogunenud eurole ülemineku asjatundjate komisjon täpsustas hindade ja tasude kahes vääringus avaldamise nõudeid. Komisjoni esimehe Tea Varraku sõnul täpsustab eurole ülemineku plaan oluliselt eurole ülemineku seaduses toodud üldiseid põhimõtteid. "Näiteks aasta jooksul hindade nii kroonides kui ka eurodes näitamine on oluline abivahend nii elanikkonna uue vääringuga harjutamiseks kui ka põhjendamatu hinnatõusu ärahoidmiseks," ütles Varrak. Rahandusministeeriumi teatel toimub kehtiva eurole ülemineku plaani järgi hindade kahes vääringus näitamine aasta jooksul alates 1. juulist 2010 kuni 30. juunini 2011. Nõue hakkab kehtima kõigile kauplejatele sõltumata nende õiguslikust vormist, sealhulgas ka avalikus sektoris. Teise teemana arutas komisjon eurokommunikatsiooni ja euro kasutuselevõtu praktilistest aspektidest teavitamist. Lisaks ametlikule euroveebile (euro.eesti.ee) on valmimas ettevõtetele mõeldud eesti- ja venekeelne teatmik ning toimuvad konverentsid ja seminarid kõigis maakondades. Kõigi erineva infovajadusega sihtgruppideni jõudmiseks kasutatakse erinevaid kanaleid alates otsepostitusest ja lõpetades telereklaamidega. Euro kasutuselevõtuks vajalike Maastrichti kriteeriumite täitmist hindavad praegu nii Euroopa Komisjon kui ka Euroopa Keskpank, kes avaldavad oma raportid 12. mail. Varraku sõnul tõdeti komisjonis, et tehniliste ettevalmistustega ei ole paljudes valdkondades ametlike otsuste saabumiseni võimalik oodata. "Näiteks oleme juba pööranud suurt tähelepanu riigiasutuste infosüsteemide õigeaegsele valmisolekule ning edaspidi soovime tihedamalt jälgida ettevalmistusi ka kohalike omavalitsuste tasandil," lausus ta.

Kiviõlis tehakse korda talgupäeva suurim objekt!


"Teeme ära!" kampaania raames korrastatakse täna üle-eestilise talgupäeva suurimat objekti - Kiviõli tuhamäge, millest saab aasta pärast Põhja-Euroopas ainulaadne seiklusturismikeskus. Kiviõli tuhamäel korrastatakse täna 2,5 kilomeetri pikkune terviserada ning 1,9 kilomeetri pikkune motokrossirada, mis valmistatakse ette juuli lõpus toimuvateks maailmameistrivõistlusteks. Kiviõli tuhamäe suhteline kõrgus on 95 meetrit ja pindala 80 hektarit, mis teeb mäest talgupäeva suurima objekti. "Kohale kogunenud rahvahulga poolest ei saa me Kiviõli talgupäeva suurimaks nimetada, aga korrastatava objekti poolest võib küll nii väita, et tegemist on suurima talgupaigaga," nentis Kiviõli talgute eestvedaja ja Kiviõli Seiklusturismi Keskuse juhatuse liige Janek Maar. Maari sõnul on kohale kogunenud umbes 70 inimest. Nende hulgas on nii Kiviõli elanikke kui ka talgulisi Tallinnast ja isegi Hiiumaalt. Talgutöödel lööb kaasa ka Kiviõli linnavalitsus eesotsas linnapea Dmitri Dmitrijeviga. "Üks tähtsamaid töid on terviseraja võsast puhastamine, selle tulemusena valmib 2,5 kilomeetri pikkune terviserada," lisas Maar. Teine suur eesmärk on riisuda motokrossirada ning puhastada kividest, mille kallal nokitsevad kohale toodud traktorid. "31. juulil ja 1. augustil toimub Kiviõli tuhamäe nõlval taas külgkorviga krossitsiklite maailmameistrivõistluste etapp, ja selleks ajaks peab rada olema turvaline nii võistlejate kui ka pealtvaatajate jaoks," selgitas Maar.Kiviõli Seiklusturismi Keskuse projekti raames rajatakse Kiviõli tuhamäele lumelauapark, mis saab treeningkeskuseks Eesti lumelauakoondisele ning teeb võimalikuks lumelauaalade MK-etappide korraldamise. Siin juba töötav motokrossirada on aastast 2008 motokrossi maailmameistrivõistluste etappide üheks kodupaigaks. Keskusesse tekib ka hulgaliselt seiklusspordiatraktsioone: mägiautode rada, zip-line trosslaskumine, seikluspark, ATV rajad ning 2,5 kilomeetri pikkune terviserada, samuti saab Kiviõlis korraldada murdmaasuusa ning mägirataste võistlusi. Projekti üldmaksumus ulatub 90 mln kroonini, millest 49 miljonit taotletakse EAS-i Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist. Kiviõli Seiklusturismi Keskuse asukohaks on Kiviõli linna põhjaservas asuv Eesti vanim ja pärast teiste tuhamägede sulgemist Baltikumi kõrgeim tehismägi. Keskuse pindala on 80 hektarit, mäe suhteline kõrgus on 95 meetrit, merepinnast - 137 meetrit.

Galerii eksponeerib akte!


Rakvere Galerii, kus 11. mail kell 17 avatakse kevadine aktinäitus ehk kevAKTnäitus, on end selleks puhuks nimetanud rAKTvere galeriiks.

"Ootame kõikide AKTiivsete kunstnike AKTiteemalisi töid laupäeval AKTiveerunud tundidel ehk kella 10-14 Rakvere Galeriis," tuletab kunstnikele meelde Virumaa Näituste juht Raivo Riim.

Politsei vahistas Narva tapmises kahtlustatavad!!!

Politsei pidas möödunud nädala neljapäeval kinni kaks 30 ja 31-aastase mehe, keda on alust kahtlustada tapmises, mis leidis aset selle aasta veebruari alguses Narvas Paul Kerese tänaval.
Reedel vahistati mõlemad mehed prokuröri taotlusel eeluurimise ajaks. Mõlemad kahtlustatavad on varem kriminaalkorras karistamata. Teo motiiv selgitatakse välja kriminaalmenetluse käigus.
2. veebruaril kella 8.45 ajal leiti Narvas Paul Kerese tänaval asuvast korterist 28-aastase mehe laskehaavadega surnukeha.
Sündmuse uurimiseks on käimas kriminaalmenetlus karistusseadustiku tapmist käsitleva paragrahvi alusel.
Kriminaalmenetlust viivad läbi Ida Prefektuur ja Viru Ringkonnaprokuratuur. Kriminaalmenetluse huvides ei ole käesoleval ajal võimalik täiendavaid kommentaare anda.

Jaapani ajaleht: Barutol napib tapjainstinkti!


Jaapani ajaleht The Japan Times ennustab, et ozekiks tõusnud Barutost ei saa ilmselt ka 2011. aasta lõpuks sumomaailma ihaldatuima tiitli yokozuna omanikku.
«Baruto on tohutult tugev, suur isiksus ja vahva võitleja, kuid tal napib tapjainstinkti,» väidab ajaleht. «9.-23. maini kestval Natsu Bashol võib ta koguda kahekohalise arvu võite. Barutol lasub surve, mida ta varem pole tundnud. Ozekina loodetakse temalt iga matši võitu. Välismaalase Baruto igat liigutust vaadatakse kahes riigis.»
Väljaanne kirjutab, et statistika kohaselt kerkib 600 sumoteed alustanud sportlasest vaid üks yokozunaks.

вторник, 4 мая 2010 г.

Fond aitab hukkunud noore unistusi täita!!!


Eistvere külas elanud 19aastane Marie-Helene julges unistada. Ellu viia ta kõiki mõtteid ei jõudnud. Reedel hukkus ta mõnisada meetrit enne koduväravat auto rataste all
Eelmise reedel õhtul mõnisada meetrit enne koduväravat auto rataste all hukkunud Eistvere külas elanud 19aastane Marie-Helene julges unistada, seetõttu loovad sõbrad fondi, mis aitaks tema mõtteid ellu viia.

Eelmise reede õhtul juhtus Imavere vallas Eistvere tee teisel kilomeetril traagiline liiklusõnnetus. Sõiduauto BMW, mida juhtis 31aastane Koit, liikus Eistvere mõisa poolt Pilistvere–Imavere tee poole. Mäkketõusul sõitis vastu kaks jalgratturit, kellest ühega põrkas sõiduauto kokku.
Vigastada sai 19aastane Marie-Helene, kellel oli avariipaigast koduni vaid mõnisada meetrit. Ta suri mõni tund hiljem Tartu Ülikooli kliinikumis. Marie-Helenel jäi väga palju pooleli. Juba järgmisel päeval oleks ta pidanud olema Pilistveres talgujuht, et korrastada vana maja, kuhu noored saaksid jõusaali sisustada.
Selle mõtte oli Marie-Helene välja pakkunud aasta tagasi. Talgud ära ei jäänud, kuigi rõõmus polnud päev kellelegi. EELK Pilistvere koguduse vaimulik Hermann Kalmus sõnas kurvalt, et temale oli Marie-Helene kui pereliige, kes kuulus koguduse nõukogusse, oli üks noorterühma liidritest.
TEAVE
Leili Pruuni ettepanekul ja sõprade heakskiidul on EELK Pilistvere kogudus avanud sihtotstarbelise konto (Swedbankis a/a 221049592073, selgitus: Marie-Helene unistuste fond).Fondi esmaeesmärk on aidata perekonda. Marie-Helene unistus oli kodus saun korda saada.Vaimulik Hermann Kalmus lausus, et seejärel tahavad nad kaasa aidata jõusaali valmimisele.

Piltuudis: maikuu talvine algus!!!

Täna varahommikul sadas mitmes Eesti paigas lörtsi, Postimees.ee lugeja saatis pildid Väike-Maarjast, kus maad kattis valge vaip.

Lörtsi tuli ka Ida-Virumaal, Lääne-Eestis ja Saaremaal, samuti Tallinnas

понедельник, 3 мая 2010 г.

Maipühad tõid Vene turistid taas Tallinnasse!


Venemaa turistide huvi Eesti vastu on viimastel aastatel hakanud tõusma ning ka maipühadeks suurenes taas ida poolt saabuvate reisijate hulk, vahendab
Moskvas turismifirmat Nordic Star juhtiv Oliver Ollin ütles ERRi uudisteportaalile, et pärast pronkssõdurit kukkus müük kolinal, aga viimasel kahel aastal on see taas järjest suurenema hakanud.
Varem sai Venemaal maipühade ajal nautida pikka puhkust, nüüd on aga vabu päevi ainult kolm ja seetõttu on ka siia suunduvaid turiste veidi vähem. Ollini firma kaudu tuli vabadeks päevadeks Eestisse ligi 300 venemaalast, osa neist käisid Tallinnas ekskursioonil ja suundusid edasi Stockholmi, teised jäid aga siia hotellidesse.
Autoga reisijatel on loota, et tagasiteel ei pea nad enam kaua järjekorras ootama, sest Ida maksu- ja tollikeskuse juhataja Lauri Pastaku sõnul kohtuti märtsi lõpus Narvas Kingissepa tolli esindajatega ja lepiti kokku sõiduautode piiriületuse kiirendamises.
Vanemkonsul Ülle Soosalu Eesti suursaatkonnast Moskvas ütles, et eraldi arvestust nad selle kohta ei pea, kui palju viisasid mai alguseks on väljastatud, kuid kinnitas, et maipühade ajal see arv tõuseb.

Hanna-Liina Võsa näitleb koos filmidiiva Sharon Stone`iga.


Homme näitab USA telekanal NBC sarja Seaduse nimel: seksuaalkuritegude uurimisüksus (Law and Order: Special Victims Unit) uut osa, milles teeb koos Sharon Stone´iga külalisnäitlejana kaasa ka Hanna-Liina Võsa.
«Ma olen seal külalisnäitlejaks koos Sharon Stone'iga. Ma luban, et see episood on põnev ja seal näeb mind natuke teises rollis, kui ehk olete harjunud,» lisab Võsa.
5. mail näidatavas osas pealkirjaga «Ace» mängib Hanna-Liina Bulgaariast illegaalselt USAsse toodud rasedat neidu, kes kavatseb oma vastsündinu maha müüa.NBC on nähtav 112 miljonis majapidamises. Politseiseriaali «Law & Order» filmitakse põhiliselt New Yorgis. Ta on üks kõrgeima reitinguga seriaale, mis on võitnud ka mitmeid tähelepanuväärseid auhindu. Teiste seas näiteks nii mõnegi Emmy.

Aprilli palavaim päev jäi kuu lõppu!


Aprillikuu õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti 30. aprillil Tartu-Tõravere jaamas 20,5 °C ning miinimumiks 20. aprillil Kuusikul -5,1 °C.


Kuu keskmine õhutemperatuur Eestis oli 3,0 kuni 6,7 °C (paljuaastane keskmine 2,4 kuni 4,6 °C), vahendas Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) kuukokkuvõte.
Väikseim kuu sademete summa mõõdeti Roomassaares – 14 mm, suurim Kuusikul – 44 mm (paljuaastane keskmine 28 kuni 39 mm).
Maksimaalseks ööpäevaseks sademete hulgaks mõõdeti 22. aprillil Väike-Maarjas 15 mm.
Päikest paistis kuu jooksul kõige enam Võrus – 213 tundi, kõige vähem Vilsandis – 173 tundi (paljuaastane keskmine 170 kuni 196 tundi).

пятница, 30 апреля 2010 г.

Tuli hävitas Nõmme turuhoone !!!


Tallinnas põles neljapäeva hilisõhtul maha muinsuskaitse all olev Nõmme turuhoone, inimesed esialgsetel andmetel kannatada ei saanud.


Häirekeskus sai teate põlengust kell 23.36.
Päästekeskuse pressiesindaja Ants Raava ütles Postimees.ee´le, et kõrgendatud valmisolekus sõitsid kohale kuus päästemeeskonda, kolm paakautot ning redelauto. Kohal viibisid ka kiirabi ning politsei.
Põleng likvideeriti lõplikult kell 5.32. Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.
Tulekahju süttimise alguses esimeste päästeautodega samal ajal kohale jõudnud Nõmme linnaosavanem Rainer Vakra ütles Postimees.ee´le, et muinsuskaitse all olev hoone on tules täielikult hävinenud ning taastada pole enam midagi.
«Selline tunne on, nagu oma kodu oleks maha põlenud, pisar tuleb silma,» ütles Vakra, kelle kinnitusel oli hoone kindlustatud. Tema sõnul sai tuli alguse hoone teiselt korruselt, kuid millest see süttis, peavad välja selgitama eksperdid.
Rahva seas levivad jutud, et põleng võis alguse saada süütamisest, kuid Vakra ütles Vikerraadio hommikustele uudistele, et esialgu on tegemist vaid spekulatsiooniga.
Sündmuskohal käinud Postimehe fotograaf Raigo Pajula rääkis, et hoone keskmine osa on sisse varisenud, püsti on vaid karkass. Kella 00.30 ajal öösel olid päästjad tema sõnul leegid kustutanud.
Päästekeskuse pressiesindaja kinnitas, et tule levik kõrvalhoonetele õnnestus ära hoida.
Põlengut oli vaatama kogunenud umbes sadakond inimest. Turuhoone vastas asuva Swedbanki aknad said kuumakahjustusi.
Rainer Vakra kinnitusel on Nõmme turg reedel suletud ning kokku kutsutakse kriisikomisjon, kus otsustatakse turu edasine käekäik.
Nõmme turuhoone taasavati pärast põhjalikku, 20 miljoni kroonist uuenduskuuri läinud aasta mais.

REEDE, 30. aprill Tallinn )



KINO
Kinos Coca-Cola Plaza ja Kosmos linastuvad filmid.
Kinos Cinamon linastuvad filmid.
Kinos Artis linastuvad filmid.
Teaduskeskuses AHHAA 4D filmidkl 10:15; 11:15; 12:15; 13:15; 14:15; 15:15; 16:15; 17:15; 18:15; 19:15 Kosmoseralli, kl 10:30; 11:30; 12:30; 13:30; 14:30; 15:30; 16:30; 17:30; 18:30; 19:30 Lumesõit, kl 10:45; 11:45; 12:45; 13:45; 14:45; 15:45; 16:45; 17:45; 18:45; 19:45 Reis maa südamesse,kl 11; 12; 13; 14; 15; 16; 17; 18; 19 Rularalli.

TEATER
NUKUs kl 10 "Nuku muuseum".
Nukuteatriskl 11 "Klaabu" (välja müüdud),kl 14 (välja müüdud); 19 "High School Musical".
Rahvusooperis Estoniakl 19 Rahvusvahelise Tanstupäeva Balletigala.
Nokia Kontserdimajaskl 13 "Nukitsamees".
Kumu Auditooriumiskl 19 Tallinna Tantsuteater "Vestlus luigega".
Vene Teatriskl 19 "Barõšnja Krestjanka".
Linnateatris kl 19 "Kes kardab Virginia Woolfi?",kl 19 "Ma armastasin sakslast" (välja müüdud).
Draamateatriskl 19 "Kas ma olen nüüd elus",kl 19 "Vassiljeb ja Bubõr ta tegid siia...".
Von Krahli Kino saaliskl 21 "Mehed lumes".
KONTSERT
Mustamäe Kultuurikeskuses Kajakl 16 "Mustamäe Laululind 2010" lõppkontsert.
Tallinna Jaani Kirikus kl 19 Deutsche Motette Rahvusooper Estonia koori a cappella kontsert.
Estonia Kontserdisaaliskl 19 Lepo Sumera 60.
Rockclub'is Tapper kl 22 Jana Kask, Kitto (swe/aus), Aides.
Vene Kultuurikeskuseskl 18 Jazzkaar 2010: Club For Five (Soome),kl 19.30 Jazzkaar 2010: Peedu Kass 005.
Vanalinnastuudio Jazziklubiskl 21.30 Jazzkaar 2010: Marti Tärn Group.
Rock Caféskl 22 Jazzkaar 2010: Jazztronik (Jaapan).
Salme Kultuurikeskuseskl 18 Lasteekraani Muusikastuudio kevadpidu "Viu vipsadi!".
ÖÖKLUBI
Ööklubis Vabankkl 23 Boy George. Boy George'i ametlik soojendaja on DJ Marc Vedo (UK), kaasa teeb ka DJ Von Klemm (EST).
Ööklubis Oscarkl 22 BIS.
Amigoskl 22 Violina feat. Rolf Junior.
Ööklubis Hollywoodkl 23 "DEFKUT's 11 YEARS ANNIVERSARY - The Black & White party", DJ Defkut, DJ Ruff.
Ööklubis Cellarkl 22 Trio Mixer.
Ööklubis Bonnie & Clydekl 22 "Walburg Party Night", DJ Madis Ojaliiv.
Club von Überblingeniskl 23 "B(W)ITCHES". Kostüümides bitchid/witchid saavad kella 00.30ni tasuta vip-rõdule. Hangi luud ja lenda peole. DJ Marek Talivere.
Ööklubis Privékl 23 VOLBRIÖÖ, "STAR WHORES: EPISODE II", DJ 'Hand Solo' CRITIKAL PAUL 'Luke Skycocker' OJA, DJ 'Chewcocka' QUEST.
Ööklubis Astoriakl 22 Music Factory , Stolichnaya ja Grant's esitlevad: meeldejääv üritus muinasjutulise klubiõhtu austajatele "Сказка@Astoria", külalisi ootab: kuumad vene- ja läänemuusika tantsuhitid DJ ValentineBlack ja DJ Julia Pavlova poolt.
Ööklubis Parlamentkl 23 "Magic for Love", DJ Madd Professor.
Ööklubis BonBonkl 23 "Fallen Angels" alapealkirjaga "Spring has landed". Särav trio: Fallen Angels can be Dolls. Lavashow "Naked Truth...or is it?". Brasiilia trummid ja 10 inglit. Pikajalgsed muusad. Exclusive house playlist by DJ Kermo Hert.
Ööklubis Angelkl 23 "Volbriöö. HMSX party", DJ Heiko Merikan.
Ööklubis Venuskl 22 "Volbriöö - Eesti Disko", laval möllab legendaarne Bläck Rokit. Plaate mixib DJ Ahto Kruusmann.
Ööklubis Panoraamkl 23 "Rush Hour", DJ Margus Kaukes.
LÕBUSTUS
Kopli noortekeskuseskl 17 Horror disko.
Sossi Klubis kl 20 VOLBRIÖÖÖÖÖÖÖÖ! Karl Madis & Margus Martma.
Buffalo pubiskl 22 ansambel Vanker.
Clazziskl 22 ÖÖÖ - Under Construction w/ Sharlene Hector (UK, EST).
Lounge'is Balou kl 23 Profülaktiline Rändom Volbriööl.
SPORT
T. Soku KK-skl 19.30 Meesseeniorite mv al 50 korvpallis: Betoonimeister - Top Trust.
MUU
Hispaania Majaskl 18-22 Argentina filmiõhtu (filmid hispaania keeles, inglise keelsed subtiitrid):kl 18 "Herencia", kl 20 "El hijo de la novia".
Kopli noortekeskuses-noname- tantsutrenn.
Kohvikus EATkl 11-21 Raamatuvahetus.
Kirbumarketiskl 11-19 Iseteeninduslik täika Kirbumarketis.
Pelguranna raamatukoguskl 10-11 infotund euro kasutuselevõtust Eestis.
Kodulinna Majaskl 12-18 Nunnatorni kaudu pääs linnamüürile Sauna ja Kuldjala torni,kl 16 tooli restaureerimise õppimise pärastlõuna.
NÄITUS
Kumu kunstimuuseumispüsiväljapanek: Eesti kunst Teise maailmasõja lõpust "Rasked valikud",püsiväljapanek: Eesti kunsti klassika 18. sajandi algusest "Varamu",näitus "Anton Starkopf - Eesti skulptuurilegend",näitus "Nõukogude naine eesti kunstis".
Eesti teatri- ja muusikamuuseumisvirtuaalnäitus Vladimir Sapožninist,virtuaalnäitus "Täisvalguses, ajast küsimata".
Kadrioru kunstimuuseumis (Kadrioru lossis)püsiväljapanekud "Kadrioru loss", "16.-20. saj maalikunst. Madalmaade, Saksa, Itaalia, Vene meistrid", "18.-20. saj Lääne-Euroopa ja Vene tarbekunst ning skulptuur";Mikkeli muuseumi püsiväljapanek "Johannes Mikkeli kollektsioon: 16.-20. saj Lääne-Euroopa, Vene, Hiina kunst",näitus "Pinge. Saksa ekspressionism Eesti Kunstimuuseumi kogust",näitus "Balti biidermeier".
Adamson-Ericu muuseumispüsiväljapanek "Adamson-Ericu looming",näitus "Ellinor Aiki" sarjast "Eesti esimesi naiskunstnikke".
Niguliste muuseumispüsiväljapanek "Kirikukunst 14.-20. sajandist. Hõbedakamber: gildide, tsunftide, Mustpeade vennaskonna ja kiriku hõbevarad".
Eesti Ajaloomuuseumis - Maarjamäe lossisnäitus Kihnu pulmadest.
Kodulinna MajasSirje Maris Horma näitus "Varjust valgusesse",näitus "Arheoloogilistest uuringutest Tallinnas 2007- 2009".
Nurmenuku raamatukogusNurmenuku nukunäitus.
Meriton Grand Conference & Spa HotellisMARJU akvarellid ja väikesed õlimaalid.Solarises LEONARDO DA VINCI: Inimene, Leiutaja, Geenius.
Eesti RahvusraamatukogusKaljo Põllu eksliibriste näitus.

REEDE, 30. aprill Virumaa )


TEATER
Tapa Kultuurikojas kell 19 Vana Baskini Teatri etendus "Hullem kui Hollywoodis

KONTSERT
Rakvere Rahvamajas kell 17 Pille Lille Muusikute Toetusfondi "Meistrite Akadeemia"" sarja kontserdil esinevad Andres Kontus (tromboon) ja Meeli Ots (klaver). Kavas on J. G. Albrechtsberger, C. Jost, F. Rabe ja teiste heliloojate teosed
Viru-Nigula rahvamajas kell 18 segakoori Vironia, Viru-Nigula segakoori ja ansambli Viru-Nigula Mehed kontsert
ÜRITUS
Pajusti klubi ümbruses kell 13 koristamise talgud
Väike-Maarja rahvamaja kõrval õues kell 18 nõidade trall. Kolmele paremale kostüümile auhind ja üks eriauhind
Väike-Maarja rahvamajas kell 19 rahvusvaheline tantsupäev, peoõhtu ansambliga K.V.Bänd
Tamsalu kultuurimajas kell 19 tantsupäeva kontsert, tasuta
Haljala rahvamajas kell 20 volbriöö simmanMäetaguse rahvamajas volbritrall, kell 15 nõidade paraad, kell 19 nõiadisko
Jõhvi kontserdimaja kammersaalis kell 18 Ida-Virumaa III arrastusfilmifestival "Laterna magica 2010". Autasustamistseremoonia, võidufilmide demonstratsioon on põimitud esinemisnumbrite ja autasustamistega. Pääse 25 krooni
Aseri rahvamajas kell 19 volbriöö pidu
SPORT
Keskusega Püssi kultuurimajas XXIX Püssi seeriajooksu I etapp. Kell 18.30 tillujooks 200 m (ajavõtuta), kell 18.45 kepikõnd ja 1,3 km jooks, kell 19 3 km, kell 19 5 km. Võistlus kuulub seeriavõistlusesse "Ida-Virumaaargipäeva jooksuõhtud 2010". Alates DH18 vanusegrupist on osavõtumaks 25 krooni. Info tel 501 9480, Jevgeni Sarri, ja spordiklubi@pyssilv.ee ning www.sportiv.ee
NÄITUSRakvere Galeriis käsitöönäitus "KäsitööPUU ja palju MUUD"Rakvere teatri fuajees Kaarin Subbi fotonäitus "Maine igavik", väikeses majas Tartu Kõrgema Kunstikooli vaibanäitus ja "Purk"
Art Cafés ja Art galeriis (Lai 16) soomlanna Anna WildRose'i maailmad
Hagari pitsakohvikus Jüri Jürna maalidRakvere Näitustemajas "Kes on Rakvere Teater?", "Allatilkunud hing - Spiritus destillatus", "Varakamber ja Rakvere rentei", "Püha õhtusöömaaeg" www.svm.eeLääne-Virumaa Keskraamatukogus Siret Rootsi maali- ja graafikanäitus (28. maini), laste- ja noorteosakonnas "Lugemispisikute paraad": 245 eriilmelist lugemishuvisse nakatajat on valminud laste kätetööna konkursi raames (13. maini)Virumaa kunstimuuseumis (Mädapea mõis) püsinäitus: Aivar Juhansoni šaržid "Persoonid kõverpeeglis" avatud R, L, P 12-17Kunderi seltsi rahvakoolis (Pikk 29, Rakvere) Maie Tali vitspunutiste kursuslaste tööde näitus (tööpäeviti kella 11 - 17 10. maini)
Riho Hüti eragalerii Kunstikodu (Kastani 17) külastamine kokkuleppel kunstnikuga
Narva muuseumis näitus Minu pere"Kohtla-Järve kunstide kooli galeriis RuuT koolis töötavate laste ja täiskasvanute kunstiringide tööde näitus "Esimesed jäljed" Kohtla-Järve keskraamatukogu lugemissaalis Inge Moori fotonäitus "Orhideed - taimeriigi juveelid" (30. aprillini)

четверг, 29 апреля 2010 г.

Evelin Ilvese sõnul ei taha tema pere enam poeleiba süüa!


Täna kohtus proua Evelin Ilves Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi lastega ja ütles, et ostab leiba poest vaid paar korda aastas.

Evelin Ilves korraldab Facebookis toitumisalase mõttevahetuse »


President Ilvese teekond kodumaale jõudis maailma meediasse »


Autoga läbi Euroopa loksunud presidendipaar jõudis lõpuks koju »


Supilinn võõrustab linlasi ja presidenti »


Evelin Ilves tähistab sünnipäeva bussis »

GALERIID

Presidendiproua Evelin Ilves rääkis täna, neljapäeval Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi õpilastele tervislikest eluviisidest »

ELU KÜSIMUS

A-Rühm versus MacGyver: kes võidaks?
«Mu perekond ei ole enam sellega [poeleivaga - toim] nõus,» ütles Evelin Ilves, vastates ühe õpilase küsimusele, kas ta valmistab ise leiba või ostab poest.
Selleks, et eristada poetoidu ja kodutoidu maitset, pakkus Evelin Ilves õpilastele välja hoiduda nädal aega suhkrust ja maitsta siis tähelepanelikult poetoitu. «Siis saate aru, kui palju pannakse nendesse [valmistoitudesse - toim] sisse soola ja suhkrut, et meis sõltuvust tekitada.» Kodus valmistatud toit on teistsugune, ütles Evelin Ilves. Selle asemel, et teleka ees lebada ja mitmeid tunde arvutis istuda, võiks parem süüa teha ja raamatuid lugeda, lisas ta.
Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis on praegu leivanädal, kus räägitakse palju tervislikust toitumisest. Nädala aukülalisena oligi täna koolis külas Evelin Ilves. «Kes saaks olla parim kui mitte tema,» põhjendas kooli direktor Raino Liblik Evelin Ilvese, kes on tuntud tervislike eluviiside propageerija, esinemakutsumist.
Kool kinkis Evelin Ilvesele tänutäheks huvitava loengu eest kooli meeneid, muuhulgas kooli sümboolikaga salli, millega on jahedama ilmaga hea väljas jalutada.
Evelin Ilvese sõnul on laste toitumisharjumuste muutmine väga raske, eriti siis, kui lapsed on harjunud juba toituma valmistoitudest nagu krõpsud ja saiakesed. Ta tõi näiteks inglise telekokk Jamie Oliveri samasuguse katse, kus kokk läks ühte tavalise kooli kööki tööle, et tervislikumaid toite valmistada. Erilist edu see algatus alguses ei pälvinud.
«Oliveri näide ja kogemus on äärmiselt õpetlik,» lausus Evelin Ilves. «Kõige õpetlikum seejuures on see, et esialgu olid kõige suuremad vastased tervislikule toidule õpetajad ja lapsevanemad, hiljem läks see üle.»
Evelin Ilves lisas, et tuli hea meelega Kuristiku Gümnaasiumisse esinema, kuna kool on korraldanud spetsiaalse nädala tervislike eluviiside tutvustamiseks. «See on imetlusväärne initsiatiiv,» lausus Evelin Ilves.

среда, 28 апреля 2010 г.

Neljapäeval näeb pilvi ja päikest!!)


Selleks korraks on lausaline päikesepaiste lõppenud. Atlandilt purjetab aeglaselt, aga kindlalt ida poole madalrõhuala, mille vihmapilved reedel kogu Eesti vallutavad.

Tsüklon jätkab oma teekonda üle Skandinaavia ja Soome kirdesse, kuid olles piisavalt laiahaardeline, jätkub tema vihmapilvi meile veel ka reedeks ja laupäevaks. Tõsi küll, siis võib näha vihmapilvede vahelt ka päikest välja piilumas.
Neljapäeval on pilves selgimistega ilm. Aeg-ajalt sajab vihma.
Puhub lõuna- ja edelatuul 4 kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 12 kuni 14 m/s. Sooja on 6 kuni 12°C.

Ida-Virumaa õigusteenuse kvaliteedi parandamiseks moodustati töögrupp



Justiitsministeerium ja advokatuur kutsusid kokku töögrupi, mille ülesandeks on pakkuda välja lahendusi kvaliteetse õigusteenuse kättesaadavuse parandamiseks Ida-Virumaal.

«Nii advokatuuri kui ka justiitsministeeriumi jaoks on oluline tagada kvaliteetne õigusabi igal pool üle Eesti – tegemist on inimeste õiguste kaitse ühe peamise eeldusega,» rõhutas justiitsministeeriumi asekantsler Marko Aavik.
«Loodud töögrupp hakkab välja töötama ettepanekuid, kuidas õigusteenust Ida-Virumaal paremaks muuta.»
Asekantsler lisas, et olukorda võiks parandada näiteks Ida-Virumaalt pärit õigusteadust õppida soovivate noorte toetamine tingimusel, et nad asuvad diplomeeritud juristina kodukohas tööle.
Advokatuuri kantsleri Kristel Voltenbergi sõnul saab heade ideede korral Ida-Virumaa õigusteenuseid kindlasti parandada.
«Advokatuuril on ette näidata hea kogemus eelmisest aastast, mil leiti lahendus advokaaditeenuse osutamiseks Hiiumaal, kus kohalikke advokaate ei ole. Nüüd on meil heameel koostöös ministeeriumi, kohtunike ja prokuröridega otsida lahendusi Ida-Viru õigusprobleemidele.»
«Kvaliteetse riigikeelse õigusabi tagamine Ida-Virumaal on olnud probleemiks aastaid. Kuigi Narva on suuruselt Eesti kolmas linn, on seal hetkel kuus advokaati. Samal ajal tegutseb Tartus 45 ja Pärnus 15 aktiivset advokaati,» märkis Voltenberg.
«Teadaolevalt pöördub suurem osa idavirumaalastest õigusabi saamiseks õigusbüroo või isikliku tuttava poole. Tihti ei ole aga sealt saadav õigusabi kvalifitseeritud, mistõttu võibki kahelda Ida-Viru regioonis osutatava õigusabi kvaliteedis,» lisas Aavik.
Kvaliteetse õigusteenuse kättesaadavuse parandamiseks Ida-Virumaal moodustati töögrupp, mida juhib justiitsministeeriumi asekantsler Marko Aavik.
Liikmeteks on advokatuuri juhatuse liige, vandeadvokaat Andrus Lillo, advokatuuri kantsler Kristel Voltenberg, Viru maakohtu esimees Pavel Gontšarov, Viru ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaar, justiitsministeeriumi õigusloome ja arenduse talituse juhataja Kadri Roos ning sama talituse nõunik Maret Saanküll.
Töögrupp peab oma ettepanekud justiitsministeeriumile esitama selle aasta 30. augustiks.

вторник, 27 апреля 2010 г.

Virumaa Loodus




Loodus
ASEND. Ida-Virumaa on Eesti kirdepoolseim maakond, mis kolmest küljest ümbritsetud veega. Põhjast piirab maakonda Soome laht, idast Eesti-Vene piiriks olev Narva jõgi, lõunast Peipsi järv. Vaid metsade ja soode keskel kulgevalt läänepiirilt algab Lääne-Virumaa ning jupikese lõunapiiri taga Jõgevamaa.Enne 1940. aastat moodustasid Ida- ja Lääne-Viru maakond ühtse Virumaa, Avinurme ja Lohusuu vallad olid Tartumaa osaks.Ida-Viru maakond jaguneb 16 vallaks ja 7 linnaks, millest suurimateks on Narva, Kohtla-Järve, Sillamäe ning maakonnalinn Jõhvi.
Tuhandete aastate jooksul on suuremad jõed kujundanud Ida-Virumaa võitmatuna tunduvasse paekaldasse on ürgorud. Väiksemad, võitluseta alistunud, viivad oma vee merre, moodustades panga astmetel Tõrvajõe, Langevoja, Aluoja ja kõrgeima: Valaste joa. Mida kaldast kaugemale, seda rohkem võtavad võimu mõhnad ja oosid, andes maa ja selle elanikud omakorda üle soode meelevalda.
Saka-Ontika-Toila pankrannik on Balti klindi kõrgeim ja kõige pikem katkematu osa, mis kulgeb Sakalt Toila klindilaheni.
Vanaaegkonna kivimite tundmaõppimisel on ta pälvinud loodusteadlaste tähelepanu juba kahe sajandi vältel, eelkõige kambriumi ja alamordoviitsiumi suurejoonelise paljandina. Pankranniku keskmine kõrgus on üle 50 m, Ontika lähistel saavutab ta maksimumi – 55,6 m.
Panga ja veepiiri vahele jääv ebatasase pinnaga väga kivine rusukalle on valdavalt kaetud lehtpuumetsaga.
Siin asub ka Eesti kõrgeim, 25 meetrine Valaste juga.
1996.a. valis Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjon üldsuse ettepanekul Põhja-Eesti pankranniku looduspärandiks ja rahvuslikuks sümboliks. Samuti on maakonnas riikliku kaitse all olev pankrannik esitatud UNESCO maailmapärandi nimistusse kandmiseks.
Kurtna järvistu on Eesti suurim ja paikneb Iisaku-Illuka-Kurtna liustikutekkelise pinnavormi põhjaosas – Kurtna mõhnastikus. Ligi 30 ruutkilomeetri suurusel alal paikned 40 mitmesuguse suuruse ja sügavusega järve, väheesinevate tüüpide esindajat.
Järvistut ümbritseva piirkonna looduskasutus on aastakümnete jooksul loodust oluliselt mõjutanud, viies pöördumatute muudatusteni.
1987. aastal loodi siinse looduse kaitseks maastikukaitseala.
Vaivara Sinimäed koosnevad kolmest omavahel liitunud ida-läänesuunalise orientatsiooniga vallseljakust. Nende kogupikkus on 3,4 km, põhjajalami kõrgus ligikaudu 35 m.
Läänest vaadatuna on mägede absoluutseteks kõrgusteks: Tornimägi 69,9 m, Põrguhauamägi 82,3 m ja Pargimägi 84,6 m.
Oru park on Eesti üks liigirikkamaid (üle 200 puu- ja põõsaliigi) parke, mis asub Pühajõe suudmes ja on rajatud sajandivahetusel Riia Loomaaia direktori G. Kuphaldti pargiplaani alusel ja juhendamisel.
Uljaste järv asub samanimelise liustikutekkelise oosi ja raba vahel 66 m kõrgusel merepinnast, keskmise sügavusega 2,5 m. Järve põhjas on rohkesti allikaid.
Järv ja oos on Kiviõli ja Sonda elanikele meelispuhkekohaks.
Boroni jõe orus on säilinud üle 100-aastased puistud, kus inimene pole veel loodusele vahele astunud. Ürgmetsa ilmet suurendavad veelgi 1,5 m kõrgused laanesõnajalad ning paks samblakiht puudel. Jõeorus paljanduvad kesk-devoni kivimid.
Narva kosk asub Narva jõel, kus Kreenholmi saar jagab jõe kaheks. Idapoolse joa kõrgus on 6-6,5 m, läänepoolne 3,2-6,5 m. Hüdroelektrijaama tammi tõttu on kosk suurema osa aastast veevaene.
Pika ajavahemiku jooksul on Peipsi järve järk-järgulisel taandumisel selle põhjarannikule tekkinud omapärased luited. Need rannamoodustised ulatuvad ka kilomeetrite kaugusele järvest, mitmekesistades Alutaguse soid ja rabasid.
Põhjakalda kaks osa – Järvevälja ja Smolnitsa luitestikud on võetud riikliku kaitse alla.
Looma- ja taimeharuldusi on Ida-Virumaal hulgaliselt. Siinsed metsad on koduks lendoravatele, ilvestele, mitmetele kotkaliikidele. Taimeharuldustest nimetagem ida-võsalille, harilikku kobarpead ja villtulikat. Meie loodusmaastikud on kodukohaks paljudele käpalistele.
Kahjuks on inimtegevus oluliselt muutnud Ida-Virumaa looduskeskonda. Vaevalt võime kiidelda Baltimaade kõrgeima kunstliku üle 150m kõrgusega "mäega" Kiviõlis, shlakimäestikuga Kohtla-Järvel, aherainemägedega kaevanduste lähikonnas aga ka Narva veehoidla ja selle lähikonnas asuvate tuhaväljadega, rekultiveeritud põlevkivikarjääridega, maapinna vajumisega ja põhjavee depressioonilehtritega põlevkivikaevanduste piirkonnas, Sillamäe radiatsioonijärvega...
Lisaks mainigem, et ka Eesti kõrgeim juga on samuti inimkätega loodud.
Aga kas kompromissid loodusega on üldse võimalikud?